Pille kirjutab kuidas ta teostas oma ammuse unistuse lilleseadjaks hakata, lisaks sai ta ka lilleseade õpetajaks.
Tõenäoliselt olen ma lilleseadja pisiku kaasa saanud juba sündides…
Tuleb meelde esimene näitust, mille me venna ja õega korraldasime. Olime siis parajad pätakad kui vedasime naadi õisikud ja ristikheina purkidesse ning ladusime pingile ritta. Arvatavasti tüütasin ma oma lähedased aegajalt päris ära kui ma järgmise hunniku taimi kuskile kuivama sättisin. Samas oli igalaupäevase koristuspäeva parim hetk, kui sai aeda minna värskeid lilli vaasi tooma. Eks ma sättisin oma oksad ja lilled vaasi suhteliselt juhuslikult ja tunde järgi.
Mingil hetkel hakati meil Rannu Keskkoolis korraldama lilleseadevõistlusi. Mäletan oma esimest auhinda. See oli väike tükike Oasise firma plastvahtu. Ma arvan, et hoidsin seda kapi peal hea mitu aastat enne kui raatsisin ära kasutada. Ühel järgmisel lilleseadevõistlusel, mis toimus Elvas. Ju minu huvi oli märgatav ja nii ma sattusingi õpetaja Vaike Rootsmaa kaudu Elvasse võistlema, samuti Tartusse Ülenurme Põllumajandusmuuseumisse ja ühele toredale võistlusele assistendiks tollasesse Illusiooni kinno. Olen tänulik õp Rootsmaale, kes meile Kodumajanduse tunni raames minu elu esimese lilleseadekoolituse andis. Olgu ka mainitud, et koolisiseste võistluse võitmine andis hoogu juurde.
Tartusse ülikooli tulles jätkasin lilledega, enamasti oma kodu kaunistamiseks. Kahjuks ei klappinud ülikooli vabaainetes olev lilleseadetund ja minu erialatundide ajad, seega jäi mul teostamata plaan edasi õppida. Aastaid hiljem panin ma ennast kirja Tartu Rahvaülikooli lilleseadekursusele. Siis aga jäi õppimise plaan katki rahalistel põhjustel. Läks taas mööda mitu head aastat, kuid mu mõte seda eriala õppida ei kadunud millegipärast kuhugi. Siis aga ühel päeval võtsin kätte, tegin plaanid ja tulin ikkagi Tartu Rahvaülikooli lilleseadekursusele. Käisime koos üle laupäeva aasta aega. Seltskond oli tore ja õppisin nii palju uut ja huvitavat. Sain teada, et tegin ennem oma peaga asju õigesti ja nii mõndagi valesti. Kuidagi aga juhtus nii, et kevadel ei saanud ma enam minema. Õpetaja Leili Alaoja–Rein oli mind enda pulmatöödesse sisse mässinud ja ma ei raatsinud hetkegi eemal olla. Järgnevalt olen ma käinud õppimas Lilleseadet ruumikujunduses ja osalenud kolmel aastal suvekoolis. Seda kõike ikka Tartu Rahvaülikoolis. Eelmisel suvel lõpetasin ma Räpina Aianduskooli kaugõppes floristi eriala ja oman kutsetunnistust, mis vastab florist I kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Igapäevaselt töötan hetkel lillepoes ja oma suved veedan pulmades… lilli seadmas.
Kuidas see aga nii läks, et ma ka õpetama hakkasin, seda täpselt ei mäletagi. Ühel päeval palus Leili Alaoja-Rein mul ennast asendada ja nii ma olengi praeguseks üks Tartu Rahvaülikooli floristika õpetajatest. Samal ajal õpin Tartu ülikoolis kutseõpetajaks, et oskaks veelgi paremini oma eriala edasi anda.
Nüüdseks on minust saanud ka MTÜ Lilleklubi Juuli üks asutajaliige. Nii võib öelda, et tulek Tartu Rahvaülikooli on lõppenud sellega, et minu elu pöörleb ümber lilleseade ja selle sees.
