Mihkel kirjutab enda mugavustsoonist väljatulekust, sellest, et enda muutmine ja ületamine on raske, tüütu, aga oi kui magusaid vilju andev; kuidas tantrakursuse kummaline kogemus viis avarama maailma nägemiseni ja parema eneseteostamiseni.
2011. a lõpus olin oma senisel 8 aastat kestnud tööl detailplaneeringute koostajana end ammendanud ja letargiliseks hädavaevu oma ülesandeid täitvaks olendiks mandunud, ent mul ei olnud pealehakkamist ega otsustavust, et selle osas midagi ette võtta – kogu elu olin ma pigem teiste tahtmiste ja soovituste-ootuste täitmise teel oma rada tallanud. Õnneks ülemusel oli rohkem meelekindlust, seega uue aasta alguses avastasin end esimest korda elus töötuna. Natuke aega oli see minu jaoks suur ehmatus ja segadus, et kuidas ma nüüd siis hakkama saan ja mida teen, aga samas taipasin tasahilju, et see on võimalus igasugu asju teha, eeskätt selliseid, mida ma tegelikult tahan, nii et ei läinud kuigi palju aega, et hakata igasugu huvitavaid ja senise elu mõistes ehk isegi julgeid, tavatuid asju proovima. Tegin 2012. aasta alguses mitmeid senikogemata tükke, aga paarist kõige rohkem elu muutnud sammust räägin nüüd lähemalt.
Ma ei ole kunagi ülearu detailselt oma minevikku mäletanud ega detaile üles tähendanud, aga selle uue eluetapi algus on üpris hästi meeles. Mingil hetkel hakkas mu endine kursaõde ja hea sõber Kaisa mulle peale käima, et ma peaks tulema Rahvaülikooli üht loengut kuulama, teemaks tantra – tasuta loeng ja puha. Asi iseenesest huvitas mind küll, olin seda sõna korduvalt kuulnud ja mingi ähmase aimduse saanud, et tegu on mingi idamaise seksikunstiga, aga nagu mu jutu alguski vihjab, siis ma ise särasilmi uusi asju ja väljakutseid ei tormanud, nii et ilmselt tuli Kaisal mind mitu korda kutsuda ja veenda. Igatahes, lõpuks see mõjus ja vedasin end loengule kohale. Paar sõpra oli seal veelgi ees. Üks ümara näoga rõõmsa olekuga kiilakas mees seal oma jutukest veeretas, ja mulle see täitsa meeldis – ta andis mingi üldise ülevaate seksuaalsusest ja sellest, kuidas võiks mehe ja naise armusuhe toimida ja mida tantra sellel teemal õpetab – ning et tantra on veel palju enamat, aga ta keskendub praegu kahe inimese vahelisele intiimsusele. Jutt oli huvitav, samas ka piisavalt mulle omane või tuttav – mingeid teemasid või mõtteid olin ma alateadlikult või vanemate kasvatuse ja muu elukogemuse najal ka ise kombanud ja enda olemusega haakuvana näinud. Seega, minu huvi oli olemas.
Sellele kogemusele järgnevalt osalesin veel kahel korral selle kergelt Buddhat meenutava mehe, Moses Maimoni loengutes, ja kui õigesti mäletan, siis Rahvaülikooli ja Kaisa kaudu needki teoks said. Sel korral aga tuli raha välja käia ja need summad ei olnud minu arust väikesed, eriti veel olukorras, kus värskelt olin töötu – korduvalt käis peast läbi mõte, et kas see on ikka seda raha väärt ja mida ma üldse selle eest saan. Esimesel päris-kursusel oligi raha põhiline kõhkluse koht, kuid lasin end siiski ära veenda nädalavahetusel toimunud loengutele, mis oli eeskätt teoreetiline ülevaade sellest, mida Moses põgusalt oli tutvustavas loengus rääkinud. Sisulise poole pealt rääkis ta sellest samast, aga oluliselt põhjalikumalt, lisaks tegime ka mõningaid meditatsiooni- ja joogaharjutusi. Eks ma tegin neid usinasti küll kaasa, aga väga aru ei saanud, et mis sellest kasu peaks olema või mida ma tunda, kogeda võiks – olin ja olen senimaani üpriski sedasorti pragmaatik, et mida pole oma silmaga näinud, käega katsunud või muul moel kogenud, seda ilmselt olemas ei ole, või siis võin küll olla nõus ja mõistusega võtta, et ju võib olla – aga ise kogemata pole see ikka see. Ühel korral kogesin aga miskit, mis siiamaani väga eredalt meeles ja avardas mu maailma tajumise võimet päris korralikult. Oli üks järjekordne väga lihtne mediteerimise moodi harjutus, kus mees istus maha ja naine tema sülle ning siis tuli teineteist emmata ja miskit veel kinnisilmi visualiseerida üritada ka. Tegime seda mitme erineva partneriga läbi – ühe preiliga oli see ei mingit erilist emotsiooni tekitav, tavaline kaisutus, aga teise naisega hakkas kohe selline hohohoo juhtuma, et hoia ja keela. Siiamaani imestan ja mõtlen, et mis asi see täpselt oli, igatahes ma tundsin, et ta mõjub mulle kuidagi nii, nagu ma pole kunagi varem kogenud. Vappusin ja värisesin teda hoides – ja see ei olnud halb tunne, pigem äärmiselt segadust tekitav, et mis minuga küll toimub? Kui see harjutus läbi sai, siis tundsin, et praegu püsti tõusta ma küll ei tohi, muidu läheb pilt kohe tasku. Nii ma siis istusin mõnda aega seina ääres kergelt oimetult. Pärast Moses selgitas, et ju meie vahel oli siis energia vool ja tugev vastastikune mõju. See kogemus pani mind uskuma, et on tõesti võimalik see, et inimestes või ka universumis võib olla energiaid, mida me ei näe ega ka koge, kui ei tea silmi lahti hoida. Nii et see kogemus muutis mu mõtlemist maailmast.
Sellele kogemusele järgnes aga veel üks tantra koolitus. Kursuse sisu ei ole mul plaanis ümber jutustada, seda on asjahuvilistel võimalik ise kogeda ja järele uurida, aga muljetan pisut sellest, mis minuga seal ja hiljemgi juhtus.
Näiteks tutvusin seal ühe laheda tüübiga nimega Rain, kellega esmalt arutasime saunas puutöö ja oma kätega loomise võlusid, kuid peagi sai temast mu sõber, ülemus ja kolleeg – ta kutsus mind enda firmasse tööle ja nüüdseks on see koostöö meil ligi 2 aastat kestnud. Või mis töö see niiväga ongi, pigem kvaliteetne ajaveetmine, mille eest muu hulgas raha ka saab – lisaks asjalike liigutuste tegemisele täidavad meie argipäevi hea muusika kuulamine, mõnus üksteise kallal tögamine ja töö, äri, naiste, iseendi ja muude oluliste eluvaldkondade üle filosofeerimine. Lisaks on ta igati toetanud ja aidanud mul oma disainihimu äriks vormida, nii et ma saan tõesti tööks teha seda, mis mulle meeldib ja mida tahan teha niikuinii.
Või siis mitmed muud tutvused sealt kursuselt, kes on oi kui palju mu maailmapilti avardanud ja teevad seda jätkuvalt – vaimses arengus minu arust piire pole ja tatsan rõõmsalt sellel teel teiste lahkel abil, olgu selleks mõnusad filosofeerimised, lugemissoovitused või muud arendavad kogemused.
Loomulikult tuleb siin välja tuua seda mingis mõttes kõige olulisemat osa – uut arusaamist sellest, mille patusust on meisse aastasadade jooksul mõõga ja risti ja teab millega veel pekstud. Tantristlik põhimõte on aga vastupidine, et seksuaalsus, nagu kõik muud inimeseks olemise aspektid, on loomulikud ja lausa jumalikud ja nii tuleks neid ka austada ja kohelda. See on see osa, mida on olnud kõige raskem omaks võtta – aga samas mu sisetunne ütleb, et see mõtteviis on õige. Ega ma ei mäletagi, et keegi oleks mulle otseselt hirmujuttu rääkinud, et seks on pähh ja räpane, aga kusagilt ma sellise ennast piirava ja võltsvaga moraali olen omandanud – ehk on see mu ettekujutlus ühiskondlikest ootustest, mille olen ekslikult oma enda tahteks ja minapildiks kujundanud. Õnnelik ma sellisena igatahes ei olnud. Viimased paar aastat on möödunud aga sellisena, et väga tugevalt selle tantra-kogemuse utsitusel olen õppinud julgelt, vabalt ja siiralt armastama ja armatsema nii, et see ei oleks egoistlik enese rahuldamine, vaid tunnete siiras väljendus ja endast kõige andmine – partneriga tõeline ja ehe ühinemine, nii armusuhetes, läbikäimises sõprade ja perega kui ka töistes tegemistes. Olen õppinud usaldama oma südame häält ja tegema seda, mida MINA tõeliselt tahan, ja tunnen jätkuvat tahtmist seda kõike edasi õppida ja üha laiemalt, ehedamalt kogeda. Viimastel kuudel olengi jälle muu enesearendamise käigus ka tantristlikud teemad aktiivsemalt enda ellu võtnud, sooviga kogeda veel enam ja võimsamalt, kõrgemalt neid mu mõttemaailma raputanud elamusi – seda, kuidas ja mis tajutavad mõjud kahe inimese vahel täieliku läheduse korral võimalikud on.
Kokkuvõtteks arvan, et see väga jõuline mugavustsoonist väljatulek ja uued kogemused, mida Kaisa ja Rahvaülikooli abiga paar aastat tagasi kogesin, on olnud hullult suured mõjutajad selles, et iga päevaga tunnen end õnnelikuma, igas mõttes rikkama, terviklikumana – üha enam ja enam tõeliselt iseendana. Ennast muuta ja ületada on raske, tüütu, aga oi kui magusaid vilju andev, kui selle lõpuks ikkagi ette võtad ja endale sobivas suunas teostad. Soovitan seda pidevalt teistele, seeläbi ka ennast utsitades, et nii on minu kogemuse põhjal parim viis tõeliselt elada.
