Kriisiolukorras ei reageeri me kõik ühtemoodi. Mõni hakkab kiiresti tegutsema, teine satub paanikasse ja kolmas hoopis tardub.
Kriisiolukorras ei reageeri me kõik ühtemoodi. Mõni hakkab kiiresti tegutsema, teine satub paanikasse ja kolmas hoopis tardub.
Ka iseenda reaktsioon võib meid kriisiolukorras üllatada. Varasem kogemus annab küll aimu, kuidas võime pingelises olukorras käituda, kuid iga kriis on erinev ning ka meie enda seisund võib olla teine. Mida paremini oskame märgata, mis meiega toimub, seda lihtsam on keerulises olukorras säilitada tegutsemisvõime ning vajadusel toetada ka teisi.
Mida aga teha siis, kui ärevus hakkab võimust võtma ? Kuidas rahustada iseennast ja olla toeks inimesele, kellel on raske mõelda või tegutseda? Mida öelda ja mida oleks parem ütlemata jätta?
Koolitusel räägime sellest, kuidas ärevus tekib, mis on võitle–põgene–tardu reaktsioon ning kuidas võivad inimesed tugeva stressi korral erinevalt käituda. Vaatame ka seda, kuidas märgata ärevat inimest, temaga rahulikult suhelda ja välja selgitada, millist abi ta tegelikult vajab.
Kriisis ei ole oluline ainult ise hakkama saada. Sama tähtis on osata märgata inimest enda kõrval ja teada, kuidas talle toeks olla nii, et me tema ärevust tahtmatult ei suurendaks.
Koolituse läbinu mõistab paremini enda ja teiste stressireaktsioone, teab, kuidas ärevusega toime tulla ning oskab toetada ka teisi inimesi. Eesmärk on anda teadmised ja praktilised tööriistad, mis aitavad kriisiolukorras säilitada võimalikult selge mõtlemise ja tegutsemisvõime.
Koolitaja Lilian Saage: "Pean oluliseks oskust märgata oma tundeid, vajadusi ja reaktsioone ning teadlikult nendega toime tulla. Selline lähenemine toetab oskust säilitada keerulistes ja pingelistes olukordades selgust, kohalolu ja kontakti iseendaga ning märgata ka teiste inimeste vajadusi."
Koolituspäeva jooksul teeme kohvipause, et oleks võimalus korraks hinge tõmmata, teiste osalejatega kogemusi jagada ning tekkinud küsimusi arutada.

tõend
Poliitikateadus ja kodanikuõpetus