Cätlyn Klais oma abstraktsete maalidega Tartu Rahvaülikooli Pepleri 4 saalis.

Rahvaülikooli õppija tutvustab lähemalt enda teekonda kunstini, oma näituseni ja kuidas igaühest võib saada kirglik maalija.

Kunstihuvi tärkas minus juba väikese lapsena, kui hakkasin ilusaid pilte järgi joonistama.  Hakkasin käima Nõo valla kogukondlikus huviringis, kus inimesed tulid vahetevahel kokku ja joonistasid pastellidega õunu ning muid esemeid.

Cätlyni varajasi natüürmorte.

„Alguses olid inimesed ja loomad, nüüdseks olen leidnud enda jaoks abstraktse stiili, millega tahan ka pikemalt tegeleda. Minu idee on viia abstrakt ja loodus omavahel kokku.“

Enamasti olen omal käel uurinud ja õppinud. Mind paelub YouTube’i kogukond, sest seal on väga palju huvitavaid kunstnikke ja just YouTubei’st avastasin ma abstrakti. Abstrakt on omamoodi eneseväljendus – alustad kuskilt ja ei tea, mis sellest lõpuks välja tuleb. Minu jaoks ongi kõige tähtsam protsess.

Näituse lõpetamisele tõi Cätlyn vaatamiseks ka oma väiksemaid paberil töid. Mõnda jäi ta mõtlikult silmitsema ja ütles seejärel, et sellest ideest võiks ka suure lõuendi ikka teha.

Hariduselt olen matemaatik. Samuti olen õppinud Lennuakadeemias. Hetkel aga töötan Elvas Enicsis tootespetsialistina ehk olen elektroonika tehases inseneri abi. Selline tehniline amet on kunstist väga kaugel. Nüüd vanemana olen ikka vahel mõelnud, et oleks võinud minna kunsti õppima ja seda rohkem edasi arendama, aga läks teistmoodi.

Kaks Cätlyni abstraktset akrüülmaali on tema lahkel loal jõudnud ka rahvaülikooli jõulukaardile, kutsele ja uudiskirja.Cätlyn oma töid ise ei pealkirjasta, küll aga võtab omaks elukaaslase poolt maalidele antavad nimed.

Minu kunstitööd valmivad etappide kaupa. Esmaspäevast reedeni käin tööl, pärast tööd teen natukene ja nädalavahetusel samuti. Ühel hetkel saabki tervik kokku.

Mõne maaliga alustan ja teen veidi, aga ei jõua kuhugi. Siis ta seisab mõnda aega, kuni uuesti tuleb inspiratsioon või emotsioon peale ja hakkan taas uutmoodi tegutsema.

Cätlyn on nooremana katsetanud ka digikunstiga erinevates programmides.

Nüüdseks on mul tekkinud kindlad toonid ja mustrid, millega alustan ning sinna peale tulevad värvid. Tähtis on teada tehnilist poolt, näiteks kuidas erinevad värvid kattuvad. Samas ma ennast tagasi ka ei hoia.

Mingi hetk tüütavad kindlad värvid ära ja tahan endale väljakutset esitada, katsetades värve, mida tavaliselt ei kasuta. Samuti ma ei tee kunagi ühtegi mustandit, vaid lihtsalt alustan ja eksperimenteerin.

Suurusega piiritletud ei ole – Cätlyn maalib väiksemale pinnale kui A6 (vasakul), A4 ja A3 (paremal) kui ka tõeliselt suuremõõdulisi, nagu näitusel olid.

See on huvitav, kuidas teised inimesed minu maale näevad. Mina ei näe nendes otseselt kujundeid, vaid ainult mustreid ja värve. Ja muidugi enda eneseväljendust.

Meie maalimis- ja joonistamisõppe võimalustega saab tutvuda SIIN.

Hea rahvaülikooli õppija, kui soovid ka oma oma õppimisteekonda jagada, kirjuta meile!

The post Abstraktne kunst kui protsess ja eneseväljenduse viis appeared first on Tartu Rahvaülikool.