Tähelepanu! Seda postitust tühja kõhuga mitte lugeda :). Maiasmokk Ilona Vares jagab blogiloos oma muljeid Werneri dessertide ja tassikookide kursuselt.
Kursus toimus Gustavi torditööstuse südames nende Tehnika tänava kondiitritsehhis. Mõelda vaid, et Gustavi magusamaailma ema, peakondiiter Õie Pritsoni enda juures!
Kursusel oli väga erineva tausta ja kogemustega inimesi. Mõned naised olidki ametilt pagar-kondiitrid, teised küpsetamisest lummatud perenaised jne. Meessoost magusasõpru selles rühmas polnudki. Minu kursusele olid juhtunud kokku inimesed, kes olid sellel menukal kursusel täiesti esimest korda. Õie sõnutsi on päris arvukalt juba Werneri magusakoolituste ahelõppijaid. Heas mõttes Õiest sõltuvuses fännklubi.
Ja läkski lahti! Jagunesime väiksemateks tiimideks ja käärisime käised ülesse. Teatavasti on söömine ainus töö, mis toidab. Aga enne peab keegi ka toidu valmis tegema. Eriti hea veel, kui see on magustoit :).
Astelpaju marjad pressisime kreemi jaoks läbi sõela, sest muidu jääb dessert tükiline. Kõike tuli vahustada ja segada ja seejärel jälle vahustada. Kreemi sisse uputasime mõned värsked vaarikamarjad ja kaunistasime pokaali vahukooretupsudega. Vahukoore sisse panime tonka maitseainet. See on peen maitseid tasakaalustav maitseaine, mida saab hankida Umami poest. Magustoit maitses hea ja intensiivne. Nagu aus astelpaju.
Kuldseks pintseldatud tilgakujulised tordikaunistused tegime keeksitaignast. Võtsime veidi taigent ja tõstsime tilgakujulisse vormi küpsema. Hiljem kaunistasime kullapuruga. “Pange ikka rohkem” julgustas Õie meid keeksikesi ülekuldama.
Hall samblamoodi tutt on küpsetatud söödav “švamm” ehk molekulaarbiskviit… Kaunistus on toiduvärviga samblataoliseks värvitud. Mousse sai kergelt rohekas, kuna kreemi sisse tuli panna ka tervislikke küpseid avokaadosid.
Ülemisel pildil näed rohelisi šokolaadirõngaid. Need tegime ka loomulikult ise. Roheka imeõhukese kile peale valasime sulašokolaadi ja lasime tahkuda.
Õie Pritson: „Naist ja maalikunsti valitakse esmalt välimuse järgi. Nii lähenetakse sageli ka koogile ja tordile. Välimus on esmatähtis, sellele järgneb maitse ja seejärel tulevad kogu bukett ja kooskõla.”
Sõna otseses mõttes tassi sisse tehtud koogid maitsesid päris tugevasti mõnusa amaretto-likööri järele. Lastele pigem ei soovitaks, aga ise tahaks veel ja veel. Šokolaaditükid meisterdasime ise pudistades tahkuvale maiusele peale ohtralt õiepuru, veel rukkililleõisi, roosakaid kroonlehti jm. Roosad pallid on valmistatud ka kvaliteetsest seda korda roosast šokolaadist.
Õie: “Tordid ja koogid peavad olema mitte lihtsalt ilusad vaadata, vaid enam kui külluslikud. Nii maitselt kui välimuselt.”
Werneri peakondiitri meelest on magusategu üks suur looming. Tassikooke oskavad võib-olla paljud teha, aga kuninglikuks kaunistada…?
Kõik töötoas osalejad said magustoidud koju kaasa. Kursuslased olid töötoa lõppedes uutest teadmistest ja oskustest rahulolevad ning õnnelikud. Ja ka kõhud said korralikult täis.
Kõige paremini maitses mulle maguskartuli-brownied. Geniaalne küpsetis – maitsev, suussulav ja ka tervislik.”
Kursuslane Ilona Vares