Individuaalõpe: eskiisimine- vabakäe kavand

Koolitus toimub kevadsemestril 2020

Koolitusel omandab osaleja joonestamise põhireeglid ja joonestusvõtted läbi eskiiside loomise.

Tartu Rahvaülikool on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Koolituskaardi kohta täpsemat infot leiate Töötukassa kodulehel. Uuri ka programmi Tööta ja õpi.

Eskiis on joonisetüüp, mis valmistatakse ilma joonlaua ja sirklita, kuid enamvähem mõõtkavas ja õigete proportsioonidega ning kõikide joonestusnormide kohaselt.

Kursuse käigus omandavad osalejad läbi eskiisimise ka tehnilise joonestamise põhitõed. Inimene õpib kõige paremini läbi oma kogemuse ja kuna eskiiside tegemine võtab vähem aega kui korrektse joonise tegemine, siis on võimalik sama ajaga rohkem kogeda ning mõista.

Koolitusele ootame tootmise ja tootearendusega seotud valdkondade töötajaid, kellel on vaja või kes soovivad 3mõõtmelisi objekte 2mõõtmeliselt kirjeldada. Sihtgrupp on oskustöölised, kellel tarvis joonised lugeda või ettevõttesiseselt tootmisinfot edastada.

Teemad

1. õppepäev (2 ak.tundi)

  • Osaleja vajaduste kaardistamine.
  • Sissejuhatus teemasse. Mis on joonis/eskiis? Milleks on tarvis jooniseid?
  • Sissejuhatus kujutavast geomeetriast. Projektsioonide liigid, joonestamisel kasutatavad meetodid. Põhivaated. Põhivaadetes objekti kujutamine (ülesanne).
  • Iseseisev töö: ülesanne lõpetada

2. õppepäev (2 ak.tundi)

  • Joonise/eskiisi vormistamine. Kirjanurk. Objekti põhivaadete visandamine.
  • Iseseisev töö: Joonisepõhja ettevalmistamine.

3. õppepäev (2 ak.tundi)

  • Teooria: põhivaated. Mõõtmestamine. Eskiis objekti põhivaadetega, mõõtmestamine.
  • Iseseisev töö. Eskiisid (4 tk) lõpetada.

4. õppepäev (2 ak.tundi)

  • Mõõtmete tolerantsid.
  • Iseseisev töö. Tolerantsid.

5.-8. õppepäev vastavalt osaleja vajadustele (8 ak.tundi)

  • Eskiisid keerulisematest objektidest.
  • Lisaks põhivaadetele, muud levinuimad kujutamise võtted.
  • Joonise sümboolika.
  • Koostu joonis. Tükitabel. Koostu ja selles sisalduvate detailide eskiisid.
  • Ehitusjoonis.
  • Arvutitarkvara kasutamine jooniste vormistamisel

Õppetöö kogumaht on 24 tundi, millest auditoorset ja praktilist tööd on 16 tundi ja iseseisvat tööd 8 tundi.

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab joonestamise põhireeglid ja joonestusvõtted. Koolituse teemaderingi (eskiis/joonise vormistamine, vaated, lõiked, lihtsustused, mõõtmestamine, tolerantsid) käsitletakse paralleelselt-vajaduspõhiselt kogu kursuse jooksul.

  • Eskiisi vormistamine. Raamjooned, kirjanurk, ruuminurga-meetodid, mõõtkava, kiri, joonetüübid.
  • Kujutised. Põhivaated, lisavaade, lõige, väljatoodud element, lihtsustused, kujutiste tähistamine.
  • Mõõtmestamine. Mõõtmestamise elemendid, joon- ja nurgamõõdud, avade, kaarte mõõtmestamine ja tähistamine, ühis-nullpunkt, tolerantsid.
  • Muud teemad. Muu sümboolika (pinnakaredused, keevisõmblused, revisjonid), joonisetüübid (detail vs koostu, eskiis vs tööjoonis), tükitabel, ehitusjoonis.

Kursusel osalejad võtavad kaasa sülearvuti. Pliiatsid (ideaalis 2B ja HB, aga saab ka ühe pliiatsiga hakkama), teritaja, kustukumm, A4 joonestuspaberid (180...200 g/m2).

Viited õppematerjalidele saavad osalejad kursuse käigus.

Koolitaja

Liitu uudiskirjaga