Juba ligikaudu 27 000 aastat eKr on inimestele meeldinud kodu kaunistada või sõpradele üllatuskingitusi teha omatehtud keraamiliste esemetega.

Hikaru dorodango ehk jaapani keeles “läikiv muda-pelmeen”, on olnud traditsiooniline lastemäng, mille täpne päritolu on teadmata. Traditsioon oli hääbumas, kui aastal 2001 Kyoto Ülikooli professor Fumio Kayo, kes uuris laste mängu psühholoogiat, selle taaselustas.

Siis avastasid selle kunstnikud ning dorodango populaarsus kasvas plahvatuslikult ka täiskasvanute seas. Savist, liivast ja veest vormitakse pall, mida hakatakse järk-järgult ümaramaks tasandama, et saavutada täiuslik kera vorm. Seejärel asutakse kera poleerima kuni kõrgläikeni.

Eesmärk on saada täiuslik kera või pall, mis näeb välja nagu poleeritud marmor või kivi.

Poleerimise käigus saab pallile lisada värvipigmente või jääda savi enda loodusliku tooni juurde.

See on tähelepanu, kannatlikkuse ja täiuse harjutus, kus olulisem osa on protsess.

Valmis dorodango ei ole vaid dekoratiivne element ruumis, vaid kannab enesedistsipliini, keskendumist ja loovust. Dorodango valmistamine ei koorma keskkonda ega nõua suuri ettevalmistusi.

Ootame koolinoori alates 13. aastast.

Lisaks kohapeal toimuvatele saab õppida valikulistel videokoolitustel endale sobival ajal ja kohas rahvaülikooli videoõppe platvormil MANIWALD.