Inimeseks olemise loomusesse kuulub, et iga uus põlvkond kasvab vanasse maailma ehk uue põlvkonna seisukohast on kõik, mida maailm neile ette sööta võib, paratamatult neist endist vanem. Tundub justkui paratamatu loomusunnina, et iga generatsioon soovib eelmisest midagi teisiti ja paremini teha. Ükskõik kui uuenduslikult vana maailm ka ei tegutseks – järgmise põlvkonna meelest on ta alati aegunud. Just seepärast tundub inimeseks olemise lahutamatu osana soov seda maailma ümber luua, uuendada ja parandada. Hamleti sõnad “Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult ootab paikapanemist” kehtivad enam-vähem iga põlvkonna puhul. Hannah Arendt, 20. sajandi saksa politoloog ja filosoof

Seminaride sari kutsub kaasa mõtlema, kuidas eri ajastutel on mõistetud inimese olemust ning tema kujunemise ja kujundamise teed. Teemakäsitlus lähtub kasvatuse ja hariduse ajaloolisest arengust, põimides selle filosoofilise ja kultuurilise taustaga ning avades suundumused ja ideed, mis on vorminud eri ajastute kasvatuskultuuri, ühiskonda ja väärtusi.

Teemad

• Keskaeg – kristliku maailmapildi raamistikus kujunenud seisuslik kasvatus, mille keskmes olid kuulekus, alandlikkus ja truudus autoriteedile.
• Uusaja Euroopa – lapsekesksuse ja individualismi esiletõus, mis tõi kaasa mõttelise nihke ühiskonna- ja inimesekäsitluses – liikumise kollektiivsetelt autoriteetidelt (kirik, seisus, dogmad) indiviidi mõistusele, vabadusele, isiklikule õnnele ja vastutusele.

Seminaride sari pakub ajastuteülest peegeldust inimesest ja tema kasvatamisest, näidates, et haridus ja kasvatus pole kunagi olnud neutraalsed. Need on alati kandnud endas väärtusi, tähendusi ja võimuvõitlusi, mis kujundavad meie arusaama sellest, mida tähendab olla inimene.

EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap