Tartu Rahvaülikool alates 1987.a - ……

Tartu Rahvaülikool on asutatud 10. novembril 1987 aastal. 14 aastat tegutses kool Tartu Kultuuriülikooli nime all. 1. juunist 2001 kannab kool nime Tartu Rahvaülikool.

Tartu Rahvaülikool on sihtasutus, mille eesmärgiks on pakkuda vabahariduslikku ja tööalast täienduskoolitust.

Rahvaülikooli eesmärgiks on luua täiskasvanutele erinevaid koolitusvõimalusi, selleks, et tulla elus paremini toime, tagada parem läbilöögivõime nii elus kui ka tööturul, tegelda oma hobiga, saada uusi oskusi ja teadmisi.

Tartu Rahvaülikool on pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega kool, pidevalt uuenev arenev, mille eeskujuks on olnud Põhjamaade Rahvaülikoolid.

Tartu Rahvaülikool propageerib elukestva õppe ideed, siia on oodatud kõik, vanusest sõltumata.

Tartu Rahvaülikooli võib lugeda üheks esimeseks iseseisvaks, sõltumatuks vabahariduskoolituse keskuseks.

Tartu Rahvaülikooli idee autoriks oli tolleaegne kultuuriosakonna juhataja Riho Illak.

Idee elluviijaks ja asutajaks Maire Breede, kes on ka praeguse Sihtasutuse Tartu Rahvaülikool juhatuse liige ja kooli juhataja.

Loodi isemajanduslikel alustel põhinev koolituskeskus. Tartu Rahvaülikool ei ole mitte millegi jätkaja, ta alustas iseseisva ja isemajandava koolituskeskusena.

Tartu Rahvaülikooli ajaloos, tema kursuste tegevuses peegeldub ka eesti ühiskonna areng ja ühiskonnas toimuvad muudatused.

I 1987 –1991- esimese etapi võtmesõnaks ” VAIMSUS “

Suletud ühiskonnast avatuse poole. Inimesed olid väga huvitatud ja valmis koolitusse tulema.

Esimesteks kursusteks olid kodukultuur, teatriajalugu, käsitöö, kirjakunst. Olulisteks teemadeks olid perekond, kodu, lapsed, kodukujundus, tervislik toitumine, ravimtaimed, alternatiiv meditsiin jne.

Nendele kursustele järgnesid muinsuskaitsekool, eesti kultuurilugu, idamaade kultuur.

Rohke osavõtuga töötasid filosoofiakursus, kristliku pedagoogika ja kultuuriloo kursus ning kunstiajalugu. Väga populaarsed olid tervisekultuuri kursused.

Lektoriteks olid TÜ õppejõud, kunstnikud, kultuuritegelased Ago-Endrik Kerge, Linnar Priimägi, Aili Paju, Aino Lunge, Kadri Gross, Sulev Vahtre, Mart Laar, Tõnn Sarv, Peeter Tulviste, Jüri Allik, Aleksander Pulver, Mati Vaitmaa, Aime Asi, Linnart Mäll, Mart Helme, Selma Teesalu ja paljud teised. Õppetöö toimus TÜ õpperuumides.

II 1991 – 1997- teise etapi võtmesõnaks    “ MINA “

Eesti kroon tõi kaasa suured muudatused. Kui eelnevatel aastatel õppis ligi 1000 inimest aastas, siis nüüd langes kursustest osavõtjate arv poolele. Muutus elulaadis tõi muutuse ka inimeste mõttelaadi ja muutusid ka vajadused. Tohutu huvi algas psühholoogia vastu. Aleksander Pulveri loengusarjast “MINA” võttis osa ligi 200 inimest. Kui seni oli väärtustatud mõtteviisi “meie” , siis uueks mõtteviisiks saab “ mina” – see on indiviidi väärtustav mõtteviis, et suurendada inimeste enesehinnangut ja usku enesesse.

Nõutud olid ka Aleksander Pulveri eneseregulatsiooni ja suhtlemisvilumuse kursused.

Algas “istumise ja astumise ajajärk”. Tähtis oli see, mis väliselt nähtav. Nõutavad teemad olid etikett nii seltskonnas kui tööl, riietumisetikett, lauaetikett, suhtlemine, mood, meik jne.

Kursuste juhendajateks Anita Arst, Ann Seilenthal, Viivi Irs, Luule Lumi, Kai Valtna jne,.

Üha enam võitsid populaarsust kursused, mis olid seotud praktilise tegevusega – kirjakunst, nahkehistöö, lilleseade, käsitöö. Ja muidugi keelekursused.

Algasid ka muusikakursused – laulmine, klaveri ja kitarriõpe. Õppetöö toimus H.Treffneri Gümnaasiumis. Kursuste juhendajateks olid Kersti Kohtla, Kai Punger, Piret Kivilo, Meeli Tonka, Evi Vanamölder, Kuldar Kudu jne.

III 1997 – 2001- LOOVUS ja MOTIVATSIOON

See on inimestele uute väljakutsete ja suur töötegemise aeg. Kuid töö ei ole ainuke mida inimene elus vajab. Puhkus – oma argipäeva ja töö muredest väljatulek, sisustada oma vabaaega. Luua ise midagi – joonistada, maalida, teha lilleseadeid. Olulise koha saab meie koolituses kunstiõpe. Kursusi juhendavad tunnustatud kunstnikud ja spetsialistid – Piret Veski, Kersti Raidma, Aime Asi, Lea Malin, Imbi Kruuv.

Ja ikka keeleõpe, nõudlus selle järele endiselt suur.

Seda kõike võimaldas muidugi oma ruumid majas Pepleri 4. Lõpuks ometi omal pinnal!

Siia perioodi kuulub oma maja loomine – sisustamine, remontimine jne. Suureks abiks Soome kolleegid. Eeskujuks Põhjamaade rahvaülikoolid. Rahvaülikool on koht kuhu on hea tulla, unustada oma mured, tegeleda oma hobiga, olla heas seltskonnas ja õppida juurde uut ning huvitavat.

Algab Euroopa Liidu projektide ajastu.

Sellesse perioodi mahub Hulgaliselt EL projekti – Socrates, Phare, Archimedes, Interreg, Euroopa tõukefondid jne

2001 aastast pakume nii vabahariduslikku koolitust kui ka tööalast täienduskoolitust.

IV – 2001 - ...  ELUKESTEV ÕPE  ja TURUMAJANDUS

Õppida on mõnus!

1.juunil 2001.a asutati sihtasutus Tartu Rahvaülikool

Asutajad: Tartu linn, Turu Täiskasvanute Koolituse Sihtasutus (Soome) ja MTÜ Tartu Kultuuriülikooli Selts.

Tartu Rahvaülikool SA – põhikirjalised eesmärgid 

Sihtasutuse eesmärk on tööalase ja vabahariduskoolituse pakkumine täiskasvanutele ja alaealistele, selle arendamine ja propageerimine ning elanikkonna üldkultuuriliste vajaduste rahuldamine. 

2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:

2.1.1. võimaluste loomine muusika-, kirjanduse-, teatri-, kunstialase jne. teadmiste, oskuste, vilumuste täiendamiseks vabahariduskoolituse korras;

2.1.2. isiksuse täiendamine ja arendamine rahvakoolituse printsiipidel;

2.1.3. erialaste oskuste, vilumuste ja teadmiste laiendamine, täienduskoolituse korras kvalifikatsiooni tõstmine jne;

2.1.4. erinevate huvide ja arengutasemega inimeste ühistegevuse ja nende omaalgatuse teostamine vaba aja sisustamisel ja kultuurielu edendamisel;

2.1.5. eesti rahvuskultuuri järjepidevuse tagamine.

(alus: SA Tartu Rahvaülikooli põhikiri)

Tartu Rahvaülikooli tegevuse areng ja laienemine tugineb paljuski meie koostööle heade koostööpartneritega. Olulised partnerid on Tartu Linnavalitsus, Haridus-ja Teadusministeerium, Turu Ammatillinen Aikuiskoulustuskeskus Soomest (Turu Täiskasvanute Koolituse Sihtasutus), Turu Kunstiakadeemia, Eesti Vabaharidusliit, Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, Varsinais – Suomen Viro - Keskus Turus, Turu Työväen Opisto ( Soome), Kultuurkapitalid, Hasartmängumaksu Nõukogu, ja paljud teised.

Tartu Rahvaülikool osaleb mitmetes rahvusvahelistes projektides.

Meie õpetajateks on väga head keeleõpetajad, tunnustatud koolitusspetsialistid, kunstnikud ja muusikud.

2006 aasta tõi Tartu Rahvaülikoolile kaasa suure arengu. Laienes rahvaülikooli ruumiprogramm, Vaksali 7 aadressil avasime Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse, kus väga heades tingimustes töötavad tänaseni kunstistuudiod: kujutava kunsti- ja tarbekunstistuudio, lilleseadestuudio ja tekstiili ja käsitöö stuudio.

Kunstikeskuses on pidevalt eksponeeritud meie õppijate ja ka õpetajate näituseid.




Uudised

Liitu meie uudiskirjaga!

Liitun

Lähemalt

Jutuvõistlus Minu rahvaülikool

Tartu Rahvaülikool saab sügisel 30 aastaseks. Meid ei oleks, kui poleks teid, head õppijad! Sünnipäeva puhul kuulutame välja jutuvõistluse „Minu rahvaülikool“. 10 parimat juttu saavad auhinnaks rahvaülikooli hinnalised 50-eurosed kinkekaardid!

Lähemalt

Meie kinkekaart on hea kingitus!

Meie kontoritest Pepleri 4 ja Vaksali 7 saab soetada kinkekaarte Teile sobivas vääringus või vormistatuna kingisaajale personaalselt (ühele või mitmele kursusele). Ka E-kinkekaardi väljastamise võimalus! Täpsem info telefonil 7361540 või 7361537.

Lähemalt
Kõik teated